Sellel nädalal suurt midagi polegi toimunud. Teisipäev oli siis esimene kord kui Marekiga omapäi linnas käisime, pool päeva olime jälle raamatukogus, et CV-dega ikka ühele poole saada ja siis hiljem käisime ka Aussijobsis ära, seal oli aga nii palju rahvast, et selleks ajaks kui kinni pandi ei võetud meid ikka intervjuule. Sellepärast me siis läksime koju tagasi. Kolmapäeval me aga ei raatsinud sõidu peale raha raisata ja kuna und oli ka päris kaua kogunenud, siis magasime poole 2-ni päeval ja üles ärgates olime päris uimased. Ega hea tunne siin ei ole, kui oled kellegi heast tahtest katuse all ja siis ei suuda keset nädalat midagi ette võtta, seega ikka püüdsime sotsiaalsed olla vähemalt.
Eile (neljapäev) käisime veelkord Aussijobsis ja kui me olime seal juba oma 3 tundi istunud hakati jälle inimesi ära saatma, vähemalt seekord saime meie ka intervjueeritud. Selles suhtes oli hea, et saime rääkida, mida oskame ja millist tööd otsime, aga midagi kindlat neil pakkuda ei olnud, paluti veelkord järgmisel päeval tagasi minna, et kuulata töökuulutusi ja jääda, kui on midagi meile sobivat või siis ära minna uuesti. Sander aga ütles, et täiesti ok on vaid helistada neile päeval ja küsida, kas on pakkumisi. Õhtul siis tegin esimese suure õhtusöögi ka, nii et Simonile ja kõigile teistele ka jaguks. Söök oli siis riis, koos wokitud köögiviljadega (suvikõrvits, paprika, mais) ja hakkliha sibula ja küüslauguga, magushapus kastmes. Simon väitis, et talle maitses, aga päris kindel ei saa olla. Ning siis kui Sander ja Liisa koju tagasi jõudsid, oli neil meile häid uudiseid. Esmaspäevast lähevad nood teised eestlased Perthist üldse ära, kuskile farmi, seega nende tuba vabaneb ning samuti nende töökohad kolimisfirmas. Tööjuurde lubati meil alles esmaspäeval helistada, küll aga toa asjus peaksime võimalikult kiirelt teada andma. Ega tegelt suurt mõelda polekski kui meil töökohad oleks olemas, kuna aaga üldse kindel ei ole, et Marek sinna kolimisfirmassegi saaks, siis on üsna riskantne selle toa võtmisega - me paneks phmt kogu allesjäänud raha tagatisraha ja esimese nädala üüri alla. Kui me järgmise nädala jooksul tööd ei saa, siis oleks olukord vägagi kehva. Samas aga oleme Simoni külalislahkust juba liiga kaua ära kasutanud, koguni 1,5 nädalat 3 päeva asemel, seega Simoni juurde ka enam jääda ei saa. Ega ei teagi, mida teha.
Täna siis tulime siia Maylandsi, et saaksime tuba vaadata. Fretsiga oli kokku lepitud, et hommikul 9 paiku jõuaksime, ta ise pidi kodus olema. Käisime siis ringiga linnas (Sander viskas Liisa tööle ja tõi meid siis tagasiteel koju siia) ning kui kohale jõudsime siis ukse peale keegi vastu ei tulnud, Sander piilus tuppa, siis üks blond näkk oli maganud toas, mida vaatama tulime. Selgus, et Frets oli ikkagi hommikul tööle läinud ja nii me siis istume siin rõdul ja ootame kuni neiu ärkab, et saaksime tuba vaadata. Samal ajal aga on umbes 3 eestlasest neiut meie juurde jalutanud ja küsinud, et "Can we use your toilet?". Ütlen siis eesti keeles vastu, et me ei ela siin, seega laske käia :D Siiani on kõigi reaktsioon olnud naerdes, ilmselt selle peale, et eesti keeles rääkisin. Ehk siis siin on jubedalt palju eestlasti! Muideks, Fretsi ja Marguse juures oli peatunud ka omal ajal Sandra, keda teadsin juba Eestis, seega Eesti on ikka väike. Ja tundub, et Perth ka.
Igatahes, see tuba Maylandsis on siis üpriski suur, asukoha poolest on ta väga hea koha peal - jääb umbes poolele teele kesklinna Simoni juurest. Ja 2 minuti kaugusel on rongijaam. Ehk siis see oleks ideaalne asukoht meile vähemasti. Aga töööd on ju vaja selleks!
Eks me siis mõtleme ja vaatame ja uurime ja puurime :)
Mirian & Marek
0 comments:
Post a Comment